Porsche ajalugu
1875. aasta 3.septembril sündis Maffersdorfis, Austrias (praegu Liberec, Tshehhi territooriumil) Ferdinand Porsche.
1900. aasta Pariisi Maailmanäitusel demonstreerib Ferdiand Porsche enda poolt disainitud elektrimootoriga sõidukit. Sama aasta septembris püstitas ta sellega kiirusrekordi 40 km/h.
1905 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tehnikadirektor.
1906 saab Ferdinandist sama firma arendus- ja tootmisdirektor.
1909. aasta 19.septembril sünnib Ferdinand Porschel poeg, kellele pannakse nimeks Ferdinand Anton Ernst Porsche. Rohkem tuntakse teda Ferry Porsche nime all.
1910 võidab Ferdinand Porsche enda disainitud 4-silindrilisel 90-hobujõulisel masinal Prints Henry võistluse.
1916 saab Ferdinandist Austro-Daimleri tegevdirektor.
1923 läheb Ferdinand Austriast Saksamaale. Temast saab Daimler'i peadisainer (NB! Austria Austro-Daimler ja Saksa Daimler olid erinevad firmad) .1926 nimetati Daimler ümber Daimler-Benz'iks.
1929 pakub Austria autofirma Steyr Ferdinand Porschele kohta juhatuses ja peainseneri ametikohta. Ferdinand nõustub. Kuid vaevalt saab ta tööle asuda, kui Steyr liitub Austro-Daimleriga. Ferdinand lahkub.
1930 loob Ferdinand koos vana sõbra Karl Rabega Stuttgartis iseseisva disainifirma. Esimeste suuremate tööde hulgas olid rahvaauto prototüübid firmadele Zündapp ja NSU.
1931 Registreeritakse ametlikult Porsche Konstruktionsbüro KG (hilisem Dr.Ing.h.c.F.Porsche GmbH).
1932 külastavad Porschet kolm vene inseneri. Veidi hiljem saab Ferdinand kutse tasuta sõiduks Venemaale. Ferdinand nõustub. Teda sõidutatakse ühest Venemaa otsast teise ja tutvustatkse vene inseneride saavutusi. Moskvas pakutakse Ferdinandile "inseneride tsaari" kohta. Ta oleks saanud kõik, peale vabaduse, st. taheti, et ta jääkski Venemaale. Ferdinand valis vabaduse.
1935 testitakse Volkswageni esimesi prototüüpe.
1939 projekteeris F.Porsche rekordauto Mercedes-Benz T80. Selle mootoriks oli 44,5-liitrine lennukimootor võimsusega 2800-3000 hj. Selle autoga taheti lüüa senine kiirusrekord 593 km/h, kuid kahjuks jõuti vaid esimeste stendikatseteni. Samal aastal valmib esimene Porsche auto. Selleks on võistlusauto Porsche 60K10, teise nimega Porsche 64. Samal aastal tutvustatakse Berliini Autosalongis Volkswagen "Põrnikat". Kuigi Porsche töötajad olid õhkjahutusega rahvaauto (VW "Põrnikas") II maailmasõja puhkemise hetkeks pea lõplikult viimistlenud, jõuti tuhandenda Volkswagenini alles 1946.aasta märtsis.
1945 kutsuti Ferdinand Porsche, ta poeg Ferry ning väimees Anton Piëch läbirääkimistele prantsuse väikeauto ehitamiseks. Asi lõppes aga sellega, et prantsuse autotöösturi Jean-Pierre Peugeot' pealekaebamisel pandi nad vangi Dijon'i vanglasse. Vangistatuid sunniti Pariisis tasuta töötama Renault 4CV kallal.
1946. aasta keskel vabanes Ferry Porsche vangist. Ferdinand Porsche vabastamise eest nõuti tollal ülisuur summa - miljon franki sularahas.
1947 õnnestus Ferryl neljarattaveolise 12-silindrilise ülelaadimisega võidusõiduauto Cisitalia ja mitme muu projektiga 1.000.000 franki kokku saada ja augustis sai ta oma isa vabaks osta. Kahjuks oli professor Ferdinand Porsche niivõrd kurnatud, et ideedest pakatav konstruktor oli temas justkui surnud. Prantsuse kohus vabastas ta hiljem küll süüdistustest, kuid miljon franki "unustati" tagasi maksta.
1948 valmib Gmündis, Austrias esimene Porsche nime kandev seeriasportauto 356. 1948 valmistati 4 Porschet (1 356/1 ja 3 356/2-te). 17.septembril 1948 sõlmisid Ferry Porsche ja VW juht Heinz Nordoff lepingu, mille kohaselt maksis VW honorari iga sõiduki pealt, mis lahkus tehasest - oli ju "Põrnikas" Porsche poolt disainitud. Samuti lepiti kokku, et Porsche võib kasutada kõiki VW osi ning saab turustada oma sportautosid VW ülemaailmses müügiketis. Vastutasuks lubas Porsche, et ta ei disaini mitte ühelegi teisele firmale väikeautot, mis oleks konkurendiks Volkswagenile ning et VW võib kasutada kõiki Porsche patente tasuta ning et Porsche insenerid on valmis Volkswageni konsultantideks olema, kui selleks peaks kunagi vajadus tulema.
1950. aasta oktoobris toimunud Pariisi Autonäitusel esitletakse kahte Porschet. Silt Porsche boksi kohal teatas uhkelt "1900 PORSCHE 1950". Oli möödunud 50 aastat ajast, mil noor Ferdinand Porsche oma elektrisõidukiga Pariisi Maailmanäitusel suure tähelepanu võitis. Vahetult peale näitust saab Ferdinand ajurabanduse, millest ta õieti enam ei toibugi. Samal aastal kolib Porschede tootmine Stuttgarti.
1951. aasta 30.jaanuaril kell 13.48 professor Ferdinand Porsche süda seiskub. Sama aasta augustis toodetakse 1000-des Porsche.
1953. aastal lõi disainer Eric Strenger Baden-Württembergi liidumaa ja Stuttgardi vapielemente ühendades lisaks Ferrarile teise hobusekujutisega autoembleemi. Porsche vapi idee autoriks oli USA Porsche-importija Max Hoffmann. Kuigi Ferrari logo sündis 1940, on Ferrari logo puhul tõenäoliselt tegemist Stuttgarti linnavapi teisendusega. Ferrari võttis sellise logo kasutusele, kuna sellise oli oma lennukile maalinud Esimese Maailmasõja itaallasest piloot, rahvuskangelane Francesco Baracca. Arvatakse aga et tema võttis selle logo üle ühelt saksa sõjalennukilt, mille ta alla tulistas.
1954. aasta 14.märtsil valmib 5.000-ndes Porsche seeriaauto.
1955 toodetakse 100.000-ndes "Põrnikas".
1956 valmib kümnetuhandes Porsche 356. Viieteistkümne aasta jooksul toodeti näiliselt ainult üht mudelit, kuid seda neljas etapis - 356, 356A, 356B, 356C.
1963. aastal valmis Porsche 901. Aga kuna kõik nulliga keskel kolmekohalised numbrikombinatsioonid olid registreeritud Peugeot nimele, läks Porsche mudel 901 müügile indeksi 911 all. Siiski oli jõutud 82 Porschet müüa juba indeksi 901 all. Samal aastal võttis Porsche Reutter'i kerefirma enda alla. Reutteri abil tegi Porsche endale hiljem veel ühe nime - Recaro (Reutteri filiaal, mis valmistab sportistmeid).
1965 lõppes 356 tootmine. Kokku toodeti 77.895 Porsche 356-t. "Odava" Porsche 356 asendas Porsche 912, mis oli 911 kere ja 356 mootoriga.
1966. aasta 21.septembril toodeti 100.000-ndes Porsche, selleks oli Porsche 912 Targa politsei versioon.
1969. aastal tutvustatakse uut "odavat" Porschet - 912 asendati kahekohalise keskmootoriga Porsche 914-ga.
1970 saavutab võistlusauto Porsche 917 võistlusnumbriga 23 esimese Le Mans'i üldvõidu Porschele.
1973. aastal luuakse tänapäevani kõige võimsam ringraja võistlusauto. Selleks oli Porsche 917/30. Tema 5,4-liitrine 12-silindriline turbomootor arendas 1100 hj. Räägitakse, et teatud juhtudel oli võimalik võimsus ajutiselt tõsta ka 1700 hj peale.
1974 esitletakse maailma esimest turbomootoriga seeriaautot. Selleks on 3-liitrine 260 hobujõuline Porsche 911 Turbo ehk Porsche 930.
1975. aastal tuuakse turule Porsche 924. Ta oli küllalt erinev senistest Porschedest - tal oli vedelikjahutusega mootor ning see asus ees, mitte taga nagu senistel Porschedel. Kui tavapärastel esimootoriga autodel asus käigukast ka ees, siis Porsche lähtus ühtlasemast kaalujaotusest ning paigutas käigukasti taha. Sündinud oli üks parima kaalujaotusega sportautosid maailmas. Porsche 924 tõusis kibekähku maailma populaarsemate sportautode hulka ja firma kogutoodang kasvas aastatel 1975-77 neljakordseks - kolmekümne seitsmele tuhandele.
1977 toodeti 250.000-ndes Porsche. Samal aastal tutvustatkse ka uut V8-mootoriga lisaseadmetest tulvil võimsat luksussportautot Porsche 928.
1978. aastal valib Itaalia autoajakiri "Auto Moto Sport" Porsche 928 esimese sportautona Aasta Autoks.
1981 tutvustati uut mudelit Porsche 944.
1986 tuli turule Porsche 944 Turbo ehk Porsche 951, mida loetakse tänapäevani üheks väga heaks ja kiireks Porscheks. Ta oli müüki tulemise ajal sama kiire kui 911. Kaheksakümnendatel oli Porsche ideeks veel toota parimaid autosid ja ei lähtutud sellest, et üks mudel peab olema kehvema mootoriga kui teine, kuna see on turundusnipp (praegu tootmises olev Boxster "peab" olema kehvema mootoriga kui 911, kuigi Boxster on keskmootoriga ja seetõttu paljude arvates parema juhitavusega kui 911).
1987 valmis tänavasõiduversioon kõige täiuslikumast Porschest üldse - see oli mudeli 911 põhjale ehitatud 959. 24-klapiline võidusõidumootor võeti ringrajamudelilt 962. Mootor deforseeriti 450hj-ni, kuid vaatamata sellele oli auto lõppkiiruseks 319km/h.
1989 toodi turule esimene 4-rattaveoline Porsche 911. Selleks oli 911 (964) Carrera 4. Ka olid sellel autol ABS-pidurid ja roolivõimendus.
1990-ndate aastate alguses oli Porsche tulevikuplaanides ehitada 4-ukseline sportsedaan 989, aga see jäi plaaniks kuni Panamerani.
1991. aasta lõpus kui lõpetati 944 tootmine, asendas teda uus mudel 968. Kui 924 ja 944 toodeti Audi Neckarsulmi tehases, siis 968-t hakati tootma Stuttgartis.
1995 lõpetati nii 928 kui 968 tootmine. Tootmisesse jäid vaid 911 (993) erinevad mudelid.
1996 tuli müügile täiesti uus Porsche - Boxster ehk 986.
1997. aasta lõpus jõudis müügile täiesti uus 911, teise tähistusega 996. See on esimene 911, millel on vedelikjahutusega mootor.
1998. aasta 27.märtsil sureb 88-aastaselt Ferdinand "Ferry" Porsche.