• Eesti Porsche Klubi
• PCE Track Day 2017
• EPK võistlussarjad
  • EPK meistrivõistlused
  • Porsche 924 Cup
• Hooaeg 2019
• Varasemad hooajad
  • Hooaeg 2018
  • Hooaeg 2015
  • Hooaeg 2014
  • Hooaeg 2013
  • Hooaeg 2012
  • Hooaeg 2011
  • Hooaeg 2010
  • Hooaeg 2009
  • Hooaeg 2008
  • Hooaeg 2007
  • Hooaeg 2006
  • Hooaeg 2005
  • Hooaeg 2004
  • Hooaeg 2003
  • Hooaeg 2002
  • Hooaeg 2001
  • Hooaeg 2000
  • Hooaeg 1999
  • Hooaeg 1998
  • Hooaeg 1997
• Blogi
• Porsche lugu
  • Porsche ajalugu
  • 911 ajalugu
  • Ferdinandid
• Kuulutused
• Kontakt
• Galerii
  • Porsche Triatlon 2013

911 ajalugu

1. põlvkond – 1963-73

Foto © Heldur Karupoeg

12. septembril 1963 esitleti Frankfurdi autonäitusel uut Porsche mudelit – 901. Seda, et 911 tähis oli algselt 901, teavad vist kõik. 901 muudeti 911 peale Peugeot nõudmist, kuna nende nimele olevat registreeritud kõikvõimalikud keskelt 0-ga kolmekohalised auto mudelinime tähised. Ei oska kommenteerida, kuidas olukord tollal oli, aga tundub et tegemist oli lihtsalt Peugeot poolse norimisega. Peugeot oli Porschele ka varem nö. "jala ette pannud“. Nimelt kutsuti 1945. aastal Ferdinand Porsche, tema poeg Ferry ning väimees Anton Piech läbirääkimistele prantsuse väikeauto ehitamiseks. Asi lõppes aga sellega, et  Jean-Pierre Peugeot pealekaebamisel pandi nad vangi. Oli ju Porsche ohtralt konstrueerinud sõjamasinaid II Maailmasõja jaoks ja nii oli süüdistus varnast võtta. 1946. aasta keskel vabanes Ferry Porsche vangist. Ferdinand Porsche vabastamise eest nõuti tollal ülisuur summa - miljon franki sularahas. Ferryl õnnetus mitme projektiga 1.000.000 franki kokku saada ja augustis 1947 sai ta oma isa vabaks osta. Prantsuse kohus vabastas ta hiljem küll süüdistustest, kuid miljon franki "unustati" tagasi maksta. Seega, kes plaanib teiseks autoks Peugeot’ soetada, mõelge järgi...
Kuigi 901 esitleti septembris 1963, hakkas autode tootmine reaalselt peale aasta pärast. Nagu Porsche puhul ikka, ei rõõmustanud fännid uue mudeli üle. 901 oli liiga luksuslik nende arust. Ka maksis 901 40% rohkem kui 356. Väidetavalt 356 müük isegi kasvas peale 911 esmaesitlust. Esimeste 911 mudelite juhitavus oli eriline ja vajas õppimist. Seda kasutasid ära aga konkurendid, kes tegid kõik, et viimnegi autoajakirjanik oleks teadlik 911 üsna teistmoodi käitumisest teatud olukordades. Porsche aga teadis, mis ta tegi ja juba aastal 1965 võitis 911 Monte Carlo rallil medalikoha. 1968 võttis 911 juba üldvõidu ja kordas seda ka 1969 ja 1970.
911 2-liitrine 130hj mootor liigutas tema vaid 1080 kg kaaluvat keret väga hästi. Kuna 911 müük ei läinud piisavalt hästi, toodi turule tagasi ka vana 4-silindriline mootor. See oli 356 90hj mootor, mis istutati 911 peale ja tekkis mudel 912. Auto oli 25% odavam kui 911 ja seetõttu müügiedu tagatud. Siiski ei olnud müüginumbrid piisavad. Kliente loodeti juurde võita 1968. aastal turule toodud omapärase lisavarustusega – Sportomatic käigukastiga. See oli automaatse siduriga manuaalkäigukast - siduripedaal puudus sootuks.
1966: Sellest aastast alates hakati pakkuma Fuchs’i ülikergeid sepistatud valuvelgi. Samal aastal toodi välja ka 160hj-line 911S. Kuna 356 Cabrio oli väga populaarne auto, siis oli vaja ka lahtist 911. Detsembris 1966 alustati 911 Targa tootmist. Kuigi paljud Porsche-fännid arvavad, et see nimi tulid kuulsast võidusõidust Targa Florio, siis tegelikult tähendab „targa“ itaalia keeles kaitset. Oli ju 911 esimene lahtine auto maailmas, mis sõitjaid ümberminemise korral turvakaarega kaitses.
1967: 912 asendas 110hj 911T, endine 911 nimetati ümber 911L-ks.
1968: Et auto juhitavust parandada, viidi tagasild 57 mm tahapoole. Tootmises oli kolm erineva võimsusega mudelit 911 T, E ja S (võimsused 110, 140 ja 170hj). Kaks viimast olid juba sissepritsemootorid, mis olid 1968. aastal saavutus omaette. Targa sai omale ehtsa tagaklaasi (seni oli see olnud eemaldatav kileaken).
1969: Mootori kubatuur kasvas 2.2-liitrini ja mudelite T, E ja S võimsused vastavalt 125, 155 ja 180hj.
1971: Mootori kubatuur kasvas 2.4-liitrini. Tegelikult oli see marketinginipp, sest reaalne kubatuur oli 2341 cm3. Mootorite võimsused olid vastavalt 130, 165 ja 190 hj. Esimeste 2.4-liitriste autodega oli selline huvitav seik, et neile paigaldati tagatiiva peale eraldi luuk õlikorgi jaoks, et saaks mootorisse õli juurde valada ilma et oleks pidanud mootoriruumi avama, aga see asi ei lõppenud hästi, sest tanklates hakkasid teenindajad mootorisse bensiini tankima. Järgmise aasta mudelitel kaotati see luuk ära. Selle aasta autodel olid ka kojamehed teistpidi, kui varasematel ja hilisematel mudelitel.
1972: Mudelivalikusse lisandus 911 Carrera RS - mootor 2.7L ja võimsus 210 hj. Seda mootorit on loetud üheks väga õnnestunud mootoriks ja kes on sõitnud, räägivad, et auto jätab mulje nagu võimsust oleks rohkemgi kui tehasepoolt lubatud. Sarnase mootoriga 911-ga võitis Toomas Nurmsalu EMV rallikrossis kolm aastat järjest.
Kuigi 1973. aastal tuli uue kerega 911 põlvkond juba peale, toodeti veel väike kogus vana kerega mudelit 911 Carrera RS 3.0, millel oli 230hj.
 

2. põlvkond – 1974-1989

Foto © Margus Holland

1974: 2.7-liitrine mootor kõigil modifikatsioonidel – 911, 911S, 911 Carrera ja võimsused vastavalt 150, 175 ja 210 hj.
1975: mudelivalikusse lisandus 911 Turbo (ehk 930), 3.0L, 260hj. Turbo puhul võib sellise huvitava asjaolu välja tuua, et autol oli kuni 1989. aastani 4-käiguline käigukast.
Alates augustist 1975 (MY76): kõigil 911 mudelitel kogu kere galvaniseeritud
1976 (MY77): 911 2.7 165hj, 911 Carrera 3.0 200hj (varem 2.7 210hj).
1977 (MY78): 911SC 3.0 180hj, 911 Turbo 3.3 (300hj)
1979 (MY80): 911SC 188hj
1980 (MY81): 911SC 204hj
1982 (MY83): 911SC cabrio – viimati toodeti kabrioletti 1965.a. (356)
1983 (MY84): 911 Carrera 3.2 231hj, väike kogus 911SC RS 250hj (255hj)
1984: 911SC 4x4 võidab Paris-Dakar ralli.
1986 (MY87): 911 Turbo Slantnose (klapptuledega), 911 Turbo cabrio ja Turbo Targa. 911 cabrio katus nüüdsest elektriline.
1987 (MY88): 911 ClubSport (-50kg)
1988 (MY89): 911 Speedster (2100 tk.), sportlikum madaldatud esiklaasiga kabriolett.
 

3. põlvkond – 1989-1994 (964)

Foto © Margus Holland

Jaanuar 1989: tootmisse läheb 911 Carrera 4 ehk esimene seeriatootmise Porsche, millel on neljarattavedu. Mootor 3.6L, 250hj.
1989 (MY90) müüki tuleb Carrera 2 ehk klassikaline tagaveoline 911. Nüüd saadaval ka Tiptronic käigukast, kuid seda ainult Carrera 2-le.
1990 (MY91): 911 Turbo 320hj
1991 (MY92): 911 Carrera RS (260hj, 2391 tk.) , 911 Turbo S 381hj (80 tk.)
1992 (MY93): 911 Speedster. 911 Carrera RS 3.8 (300hj). Jaanuar 1993 - 911 Turbo 3.6 (360hj).
 

4. põlvkond – 1994-1998 (993)

Foto © Margus Holland

Tootmist alustati 1993. a. lõpus, saadaval nii Carrera kui Carrera 4. Mootor 3.6L 272hj. Käigukast 6-käiguline. 911 Turbol esimest korda nelivedu ja bi-turbo mootor (408hj).
1995: 911 võimsuse kasv 285 hj-ni. Klaaskatusega 911 Targa. 911 GT2  (430hj, tagavedu).
1996 aasta alguses tutvustatakse uut modifikatsiooni 911 Carrera 4S, mis oli kerelaiuse ja pidurite poolest 911 Turbo, kuid tavalise Carrera mootoriga. Samal aastal ehitatakse ka piiratud kogus 911 GT1 tänavasõiduversioone (3.2 biturbo 544hj).
1996: Turbo S (430hj), Carrera S (laia kerega, tagaveoline).
1998: Carrera 4 ja Turbo tootmine jätkus kuni juulikuuni, Carrera 2 tootmine lõpetati 1997, kui tootmisse läks uus põlvkond – 996. Sellega sai õhkjahutusega 911 ajastu läbi.
 

5. põlvkond – 1998-2004 (996)

Foto © Margus Holland

1997: algas uue 911 tootmine. Mootor oli 3.4-liitrine (300hj) ja nüüdsest vedelikjahutusega.
1998: Le Mansi topeltvõit 911 GT1-ga.
1999: 911 GT3 3.6L 360hj
2000: 911 Turbo 3.6L 420 hj (nelivedu)
2001: 911 GT2 3.6L 462hj (tagavedu). Facelift augustis (MY02) – mootor 3.6L 320hj. Tootmisse läheb Targa.
Foto © James Herne

Porsche - there is no substitute. © Eesti Porsche Klubi · club@porsche-club.ee